Automaatsed tulekustutussüsteemid on oluliseks tuleohutuspaigaldiseks tänapäevastes suuremahulistes hoonetes. Alustades uutest mitmekümnekorruselistest kõrghoonetest ja lõpetades üle 60000 ruutmeetriste kaubanduskeskustega on tänapäeval kujutlematu projekteerida ja ehitada neid hooneid ilma automaatsete tulekustutussüsteemideta. Nende süsteemide mittetöötamine toob kaasa ulatuslikud kahjud, nii nagu juhtus kaubanduskeskus Mustika tulekahju puhul, kus materiaalne kahju ulatus ca 100 miljoni kroonini.
Automaatseid tulekustutussüsteeme on mitmeid eri tüüpe – automaatsed pulberkustutusüsteemid, gaaskustutussüsteemid, köögikustutussüsteemid, veeudu kustutussüsteemid, sprinklersüsteemid ja drenšhersüsteemid.
Arvestades Eesti väiksust ja taasiseseisvunud riigi noorust, puudub meil statistika ja vastavasisulised uurmiustööd, mis käsitleksid automaatsete tulekustutusüsteemide töökindlust. Seetõttu peame võtma aluseks Ameerika Ühendriikide statistika, kus kustutustussüsteemide ( eriti sprinklersüsteemide) kasutamine on väga pikkade traditsioonidega ning kus ka enamus süsteeme on väljatöötatud ning standardiseeritud.
Alljärgnevalt uurimegi lähemalt sprinklersüsteemide töökindlust ja peamisi mittetöötamise põhjusi.
Sprinklersüsteeme loetakse üldjuhul töökindlaks, kui need on projekteeritud vastavalt hoone kasutusviisidele ja põlemiskoormustele, ehitatud vastavalt projektile ja korrapäraselt hooldatud. NFPA (The National Fire Protection Association) statistika näitab, et 2003-2007 aastatel töötasid sprinklersüsteemid 93% tulekahjudest, kus tulekahju oli arenenud piisavalt suureks, et põhjustada süsteemi rakendumine ning olid 97% nende tulekahjude kontrollimisel ka efektiivsed.
Viis peamist põhjust miks sprinklersüsteemid ei töötanud olid järgmised:
- Süsteem oli väljalülitatud (38%)
- Süsteem ei vastanud tulekahjule ( põlemiskoormus oli suurem kui projekteeritud kustutusvõimsus)
- Vesi ei jõudnud tulekahjuni (12%)
- Puudulik hooldus (12%)
- Probleem veetoitega (ebapiisav veehulk)
Teised põhjused, miks sprinklersüsteemid ei töödanud nii nagu oli ettenähtud. Manuaalne sekkumine süsteemi töösse ( 8%) ja süsteemi komponendi kahjustused (3%).
Kui vaadata peamisi väljatoodud põhjusi, siis on näha kaks peamist põhjust – hoolduse puudumine ja hoone kasutaja puudulikud teadmised.
Sprinklersüsteemi toimimiseks on korralik hoolduse teostamine (vastavalt standardis ettenähtud reglemendile) hädavajalik tegevus. Sama oluline on ka hoone kasutaja roll. Kuna automaatse kustutusüsteemi projekteerimisel võetakse arvesse ruumide parameetreid ja põlemiskoormusi siis on oluline, et muudatuste tegemisel teavitataks sellest ka süsteemi hooldajat ning leitaks vahendid vajalike kustutussüsteemi muudatuste sisseviimiseks. Tihti juhtub, et hoonetes, kus renditakse kaubandus- ja büroopindu välja, teevad rentnikud omavolilisi muudatusi ruumi planeeringutes ja ladudes kaupu, mis ületavad põlemiskoormuselt laos projektijärgselt ettenähtud põlemiskoormuse.
Muutes ruumi planeeringut (, tekib olukord, kus sprinkler ei suuda oma tööraadiusega enam ära katta kogu kaitstavat pinda vähendades niimoodi oluliselt kogu süsteemi efektiivsust.
Ladudes ja kaubanduskeskustes on tihti probleemiks ka kauba ladustuskõrgus ja riiulite kasutamine, mis ei võimalda kustutusveel jõuda alumiste riiulitel olevate kaupadeni. Tekitades olukorra, kus vett pihustatakse vaid ülemistel riiulitel asuvate kaupade peale ja tulekahju saab areneda kontrollimatu mõõtmeni.
Selleks, et seda kõike vältida siis toome välja mõned näpunäited hoone valdajatele:
- Taga pädeva ettevõtte poolt sprinklersüsteemi kontroll ja hooldus
- Veendu, et hooldaja järgiks standardi järgset hooldusreglementi
- Rentnikel keela omavoliliste ümberehituste teostamine ilma eelneva kirjaliku nõusolekuta (konsulteeri hoolduse teostajaga võimaliku süsteemi ümberehituse vajaduse osas)
- Jälgi, et kauba ja esemete ladustamine ei takistaks ega vähendaks sprinklersüsteemi effektiivsust
- Jälgi, et ladude põlemiskoormus ei ületaks süsteemi projekteerimisel ettenähtud näitajaid (vajadusel konsulteeri spetsialistiga)