Tuletõkkemansett on põlevate torude puhul üheks oluliseks passiivseks tuletõkestusvahendiks. Tuletõkkemanseti tööpõhimõte on iseenesest väga lihtne – metallkesta sees asuv paisuv tuletõkkematerjal surub põleva toru tulekahju korral kokku ja ei lase tulel edasi levida. Tuletõkkemansetti ei ole vaja hooldada ning õige valiku ja paigalduse puhul kestab see sama kaua kui ka torud, mille tuletõkestuseks need mõeldud on.
Tuletõkkemanseti valik
Meie kaubanduses leidub eri tootjate tuletõkkemansette, ühed odavad ja teised kallimad. Kui vaadata puhtalt hindasiis on ju valiku tegemine lihtne, või kas ikka on? Odav mansett ei pruugi sobida (ehk ei ole katsetatud ja sertifitseeritud) põlevale torule ja läbiviigu konstruktsioonile, mille tuletõkestus tuleb teostada.
Mida siis tuleb teada:
- Mis toru tüüp on – vihmaveetoru, kanalisatsioonitoru, tarbeveetoru, küttetoru, jahutustorud, pelletitoru vms.
- Mis materjalist toru on – PVC-E, PVC-U, PP, PP-R, PE, PE-HD, Alupex vms
- Kas toru on isoleeritud või mitte – mis isolatsiooniga on tegu ning kui paiks see isolatsioon on
- Mis on toru läbimõõt ja seinapaksus
- Millisest konstruktsioonist toru läbi läheb – massivsein, -lagi, kergvahesein, šahtisein (GKFist), massivpuitlagi, tuletõkkevillasüsteemi sein/lagi.
Toru tüüp:
Vihmaveetorude ja ventileeritud kanalisatsioonitorude puhul peab tuletõkkemansett olema katsetatud ja sertifitseeritud U/U toruotste konfiguratsioonis. U/U konfiguratsioon tähendab seda, et katseahjus on mõlemad toruotsad avatud, niimoodi tagatakse katseajal õhu liikumine läbi toru ehk vihmaveetoru ja ventileeritud kanalisatsioonitoru tegelik toimimine tulekahju olukorras. Mansetid, mis ei ole U/U konfiguratsioonis katse edukalt läbinud ei taga nende torutüüpide puhul torude sulgemist tulekahju olukorras. Tihtilugu peenemate toruseintega kanalisatsioonitorud jõuavad enne läbi põleda ja selle tulemusena ei jää tuletõkkemanseti paisuvale materjalile kontaktpinda toru näol, mis suunaks materjali paisumise suunda (materjal paisub seinast eemale). Rõhkude vahe puhul puhutakse paisuv materjal lihtsalt minema.
Põlevate torude katsetamine U/U konfiguratsioonis
Suletud süsteemi kanalisatsioonitroude, tarbeveetorude ja küttetorude puhul peab tuletõkkemansett olema katsetatud ja sertifitseeritud U/C toruotste konfiguratsioonis. U/C toruotste konfiguratsiooni puhul on katseahjupoolne toruots avatud ja katseahju väline toruots suletud. See on oluliselt kergem variant tuletõkkemanseti jaoks kuna ei toimu aktiivset toru sisepinna jahutamist siis materjalil on rohek aega paisuda.
Põlevate torude katsetamine U/C konfiguratsioonis
Toru materjal:
Põlevmaterjalist torusid on saadaval väga erinevates materjalides. Mõned näited toru kasutusvaldkondade kaupa.
- Kanalisatsioonitorud – PVC-E, PVC-U, PP, PE, PE-HD
- Tarbeveetorud – PP, PE-X, PP-R, mitmekihilised muud torud
- Kütteveetorud – PP-R, Alupex, mitmekihilised muud torud
Siinkohal on oluline, et tuletõkkemansett peab olema katsetatud ja sertifitseeritud põelva toru materjaliga, millel mansetti tahetakse kasutada!
Toru isolatsioon:
Juhul kui torud on isoleeritud põlevate isolatsioonidega peavad mansetid olema ka katsetatud ja sertifitseeritud nende isolatsioonidega. Põlevad isolatsioonid võivad olla erinevad PE-isolatsioonid ja elastomeer isolatsioonid, klaasvill isolatsioonid (ei ole küll põlev aga sideaine sulab ära ja vill kaotab isoleerimise efekti. Manseti valikul tuleb ka kindalsti jälgida isolatsiooni paksust! Rolli mängib ka kas tegu on lokaalse konstrktsiooni läbiva, lokaalse katkestatud isolatsiooniga või pideva isolatsiooniga.
Toru läbimõõt ja paksus:
Toru läbimõõt ja toru seinapaksus on samuti oluliseks valikukriteeriumiks tuletõkkemanseti valikul.
Seina- /laekonstruktsioon:
Enamus tuletõkkemansettide tootjaid on katsetanud oma tuletõkkemansette üksnes massiivseintes ja lagedes, seejuures on nende konstruktsioonide nõutavad miinimumpaksused kui ka tihedused üldjuhul sellised, mis tähendavad üksnes raudbetoon konstruktsioone. Lisaks sellele on kasutusel veel kergkonstruktsioonidest tuletõkkevaheseinad (GKF, kipskiud, vermiuliit- ja silikaadi põhised) ja -šahtiseinad (GKF jms), kergbetoonseinad, massiivpuidust vahelaed.
Tuletõkkemanseti paigaldus
Tootjad näevad tuletõkkemansettide paigaldamiseks ette kaks varianti:
- süvistatud paigaldus kus toru ja seinavaheline ala täidetakse olenevalt tootjast kas üksnes tuletõkkeseguga, villa või tletõkkemastiksiga.
- Pinnapealne paigaldus, kus tuletõkkemansett paigaldatakse kinnitusvahenditega konstruktsiooni külge. Toru ja konstruktsiooni vaheline osa täidetakse tuletõkkemastiksi, villa või seguga.
Oluline on ka torukinnituse kaugus konstruktsioonist. Iga tootja näeb katsetamisel ette maksimaalse mittepõleva torukinnituse kauguse seinast!
Väga tihti kohtab aga olukorda, kus pinnapealselt paigaldatud mansetile tehakse segumütsike peale ja sellega piirudb tuletõkkemanseti paigaldus. Taoline paigaldusviis ei vasta tootja nõuetele ning ei taga ka manseti toimimist tulekahju olukorras. Probleem tekib tulekahju korral, kui toru hakkab sulama ja hakkab oma raskusega mansetile vajutama. Tuletõkkemansett, mis ei ole nõuetekohaselt kinnitatud kukub lihtsalt tulekahju käigus ära ja seda võib isegi juhtuda hoone ekspluatsiooni käigus! Pinnapealse paigladuse korral tuleb kasutada tootja poolt katsetatud ja ettenähtud kinnitusvahendeid.
Enamlevinud vead
Vead valikul:
- PVC kanalisatsioonitorule mõeldud mansetti paigaldatakse ka PP, PE jm torumaterjalidele.
- Kanalisatsioonitorule mõeldud mansetti paigaldatakse ka tarbevee ja kütteveetorudele.
- Alupex torudele ei paigaldata selle torutüübiga katsetatud tuletõkkemansette.
Vead paigaldamisel:
- Tehakse tuletõkkseguga “mütsikesi” ei kinnitata nõuetekohaselt konstruktsiooni külge.
- Puuduvad torukandurid.
- Toru ja konstruktsiooni vahe jäetakse tihendamata.
- Tuletõkkemansett paigaldatakse konstruktsioonile, millega ei ole mansetti katsetatud.
- Kasutatakse põlevaid tüübleid paigaldamisel.
- Tuletõkkevaheseina puhul paigaldatakse tuletõkkemansett ainult ühele poole seina, nõutav on paigaldus mõlemale poole seina